Põhjalikult Peedu koolist

KUIDAS PEEDU KOOL ÜLDSE TEKKIS?

Esimene Peedu kool tegutses aastatel 1990-2004. Vahepeal voolas veidi vett Elva jõkke. Uue alguse sai TERA Peedu kooli lugu 2013. aastal. 2015. aastal sai valmis meie armas Peedu kooli- ja kogukonnamaja, milles kool sai 6-klassiliseks kasvada.

MIKS ON PEEDU KOOLIS ÜLDÕPETUS?

Lihtne! Sest me usume, et see on tõhusam moodus õppekava täitmiseks kui eraldiseisvad õppeained. Üldõpetus on selline ainete seostamise viis, mis aitab esimesest päevast alates seoseid tekitada ja muudab õppimise mitmekesisemaks. Üldõpetusliku lähenemise abil areneb õpilaste vaatlusvõime, iseseisev mõtlemine, fantaasia ning laieneb huvide ring. See tähendab, et tunniplaanis pole eraldi matemaatikat, eesti keelt ja loodusõpetust. Õppetöö toimub teemapõhiselt ning üks teema võib olla käsitluses nädala, kaks nädalat või kauemgi. Valitud teema raames tegeletakse nii mitmete erinevate oskuste ja teadmiste omandamisega kui õpetaja fantaasia lubab. Kui sügisel on 2. klassis teemaks seened, loetakse näiteks keeleoskuse arendamiseks seenejutte, tehakse seentega matemaatilisi tehteid ja loodusõpetuses käiakse hoopiski metsarajal erinevaid seeni uudistamas. Liikumistunnis võib mängida seenekulli ning kunstiõpetuses seenepilte maalida, seenepoisse viltida või hoopis midagi muud põnevat teha! Lisaks võimaldab Peedu kool kõikidel õpilasel kasutada tahvelarvutit, mille abil tunde mitmekesisemaks muuta ja teemadele eri tahkude kaudu läheneda. Üldõpetuslik lähenemine on välja töötatud Johannes Käisi poolt  ning end meie jaoks tõestanud kui loogiline maailma tundmaõppimise viis, mille võimalused on pea piiramatud.

MIS ON LOOVUSÕPETUS?

Kui üldõpetus seob kokku näiteks matemaatika ja eesti keele, siis loovusõpetuse tunnis kohtuvad erinevates kastmetes liikumine, meisterdamine, kunst, käelised tegevused, tehnoloogiaõpetus, muusikaõpetus. Loovusõpetus annab õpetajale vabad käed doseerida patta just seda, mida parajasti tarvis on.

KUI KAUA SEE TUND VEEL KESTAB?

Üks tund kestab Peedu koolis 60 minutit. Pikemad tunnid = rohkem aega teemasse süveneda, vähem erinevate teemade vahel liikumist ühes päevas ja rahulolevad on nii lapsed kui õpetajad!

KUIDAS TOIMUB PEEDU KOOLIS HINDAMINE?

Meie usume, et koolitee peaks olema lastele ja peredele võimalikult stressivaba. Hindamine peab õpilase arengut toetama, julgustama sihikindlalt edasi õppima ning laduma vundamendi edasisteks enesekindlateks valikuteks. Leiame, et süsteem, mille rõhuasetus on sõnalistel hinnangutel, vähendab õpilastes ärevust, annab rohkem infot nii lapsele kui perele ja muudab õppetöö läbipaistvaks ning loogiliseks. Trimestri alguses määratakse igas aines õppetegevused ning õpitulemused. Neid arutatakse õpilastega ning edastatakse peredele Stuudiumi kaudu. Trimestri jooksul saab nii õpilane kui vanem jooksvat tagasisidet, kuidas lapsel ühe ja teise õpitulemuse poole liikumine edeneb ning mida ja kuidas veel vaja harjutada on. Trimestri lõpus saab õpilane kõikide õpitulemuste kohta kokkuvõtva sõnalise hinnangu.

KUIDAS ERINEB PEEDU KOOLI ÕPPEKAVA?

On mahukam kui paljudes teistes koolides. Miks nii? Suurem tunnimaht tuleneb enamjaolt keeleõppest - Peedu koolis on alates 1. klassist inglise keele tunde 4 korda nädalas. Teine võõrkeel lisandub tunniplaani 4. klassis. On tõestatud, et varane keeleõpe on efektiivne ning annab väga häid tulemusi. Meie õppekava on rikkam ka huvitunni ja üldõpetuse tundide arvu poolest. Peedu koolis on maksimaalne laste arv klassis 13, mis võimaldab õpetajal jõuda iga õpilaseni ning õppetöö on efektiivsem. Mahukam õppekava tähendab siiski, et lapsed viibivad koolis pikemalt ning otsus, kas see on lapsele jõukohane, tuleb eelnevalt hoolikalt läbi kaaluda.

MIDA SAAB TEHA HUVITUNNI AJAL?

Peaaegu kõike! Jah, hea küll, langevarjuhüppeid teha ei saa… veel. Aga sellel ühel tunnil nädalas, mis on tervel koolil samal ajal, on Peedu koolis näiteks tehtud joogat, loetud raamatuid, meisterdatud onne, ehitatud ja programmeeritud roboteid, iluvõimeldud, kokatud, mängitud õuemänge, kendamatega trikitatud, ilukirja harjutatud, lauldud, kirjutatud muusikali, loodud kunstiteoseid, osaletud näiteringis, õpitud jaapani keelt…. Kas midagi jäi nimetamata? Kindlasti! Oleme veendunud, et laste huvide arendamine on ülimalt oluline ja pakume võimaluse ühel tunnil nädalas tegeleda just sellega, mis lapsi sel hetkel haarab ja silma eriliselt särama lööb. Lisaks annab huvitund õpilasele võimaluse avastada enda jaoks midagi täiesti uut ja põnevat. Iga trimestri alguses valivad õpilased endale uue huvitunni, seega saab ühe õppeaasta jooksul kolme erinevat ala põhjalikumalt katsetada. Enamus huvitunde on juhendatud õpetajate poolt, osad huvitunnid ei eeldagi juhendaja olemasolu ning eriti hea meel on nende mõne huvitunni üle, kus juhendajateks on õpilased ise.

KUIDAS ÕPITAKSE PEEDU KOOLIS INGLISE KEELT?

Väga vahvalt ja teistmoodi. Peedu koolis on inglise keele õppe puhul tegu keele loomuliku omandamise viisiga, umbes nii nagu väikelaps emakeelt omandab. Lapsed kuulevad inglise keele tundides esimese klassi esimesest tunnist alates ainult sihtkeelt ning eesti keelt räägib õpetaja selles tunnis küll tõelises meeltesegaduses. Seda õnneks tihti ei juhtu. Uued õpilased on esialgu olnud arvamusel, et inglise keele õpetaja eesti keelt üldse ei oskagi. Sõnavara õpitakse esimeses klassis läbi pildikaartide, päris esemete, lugude, luuletuste ja laulude, mida tunnist-tundi korratakse ja juurde lisatakse. Teisest klassist alates pööratakse suulise keeleoskuse kõrval rõhku ka sõnavara-, kirjutamis-, lugemis- ja kuulamisoskusele. Inglise keele tundides paneb õpetaja rõhku julgusele inglise keeles rääkida ning vigu õpilase kõnes ei parandata. Tulemused ei lase end kaua oodata.

KAS PEEDU KOOLIS ON KODUTÖID?

Me väärtustame väga oma perede koosoldud aega ning leiame, et kvaliteetne haridus ei tohiks tulla õhtuse pereaja arvelt. Seega, me ei soovi, et meie õpilased teeksid kodutöid kodutöö enda pärast. Küll aga võiks kodutöö olla mõtestatud ning kanda endas kindlat eesmärki. Peedu koolis jäävad kodusteks töödeks enamasti projektid, uurimused, esitlused, mida on ka tore ja põnev perega ühiselt teha. Selle asemel, et vihtuda täita töölehtede lünki, loevad meie lapsed kodus raamatuid ja käivad põnevates huviringides ning trennides, mida mõistlik kodutööde maht igati toetab. Lisaks võib mõnikord kodutööks jääda näiteks tunnis lõpetamata jäänud harjutus ja päris tihti inglise keele luuletused. Oi, need luuletused…

MIS RAAMATUID PEEDU KOOLI ÕPILASED LOEVAD?

Igasuguseid, vist. Eesti- ja ingliskeelseid, jutu- ja pildiraamatuid, biograafiaid ja lasteraamatuid. Sipsikust Hirmsa Henrini, Peedu oma Teofrastusest Harry Potterini. Lugemiseks on koolimaja peal mitu mõnusat eraldatud nurgakest ning avatud riiulit. Pühendame igal õppeaastal novembrikuu lugemisele - loeme ühises hommikuringis, õpilased käivad selle kuu jooksul lastehoiu lastele ette lugemas, raamatuid loetakse pikas päevas, kutsume kirjanikest külalisi ning laseme õpetajatel nende lemmikraamatutest rääkida. Ka ülejäänud õppeaasta jooksul hoiame lugemist au sees. Igas klassis on oma loetud raamatute mõõdik - mõnes klassis lugemispuu, mõnes seinale tekitatud raamaturiiul, mõnes hoopis puuoksad. Püsiva lugemisharjumuse tekkimine on meie hinnangul ääretult tähtis, kuna lugemine ei avarda ainult silmaringi teadmiste osas, vaid on seotud nii kognitiivse arengu, fantaasia ergutamise kui kultuuriliste nüansside parema mõistmisega. Lisaks aitab lugemine lõõgastuda ning arendab suhtlemisoskust. Mis raamatut Sina viimati lugesid?

KUI PIKK ON PEEDU KOOLI ÕUEVAHETUND?

Hetkel on õuevahetunni kestvus, mille sisse kuulub ka lõunasöök, 50 minutit. Me tegelikult soovime, et see oleks veelgi pikem. See tähendab, et terve koolipere on õues iga päev iga ilmaga. No hästi, mitte päris iga ilmaga. Kui pakane tahab nina ära hammustada või tuul mõnd 1. klassi juntsut maast lahti kangutab, eks me veedame siis selle päeva õuevahetunni hoopis toas raamatuid lugedes. Aga varsti oleme jälle õues, et onne ehitada, kiikuda, küülikut tema hiiglaslike kõrvade vahelt sügada, kanamune otsida, metsabändi teha, tasakaaluliini peal turnida, üle kraavi hüpata, sõpradega koolimaja taga peitust või jalgpalli mängida. Me teame,  et vaba tegevus värskes õhus parandab akadeemilist võimekust ja keskendumisvõimet. Näeme seda iga päev. Lisaks pakub õuevahetund õpilastele suurepärast võimalust oma mängude tarbeks ise reeglite kehtestamist harjutada, tegevusi reguleerida ning meeskonnatööoskusi arendada.

KES SEAL ÕUE PEAL ELAVAD?

Kõigi lemmik - poni Jürka. Viis lammast, kellele lapsed panid nimedeks Alisa (suur lammas) , Milvi (väike pruun lammas) , jäärapoiss Juss, Lilli (valge pika sabaga lammas) ja Anna (valge lühikese sabaga lammas). Kaks küülikut - Brownie ja Yuki. Mõned kanad. Veel mõned kanad. Nähtavasti ka mõned kuked, sest aeg-ajalt olla kiremist kuulda olnud. Küsite, et mis kasu on loomadest lisaks muru pügamisele ja väetamisele? Oleme rõõmsad, et meie kooli juures elavad loomad, kuna lapsed saavad loomade kaudu loodusega paremini suhestuda ning õppida looduskeskkonda väärtustama. Loomade kohalolek rahustab lapsi, tekitab turvatunnet ning nad on seeläbi päriseluga paremini kontaktis. Igal õuevahetunnil kostitatakse lambaid hea-paremaga ning hasarti tekitab ka õue pealt kanade poetatud munade leidmine. Maksimum saabub hetkel, kui õpetajad kasutavad meie loomi ja linde õppematerjalina. Kes meie koolist mööda jalutab, võib julgelt tulla lammastele pai tegema. 

MIKS ÕPPIDA ÕUES?

Kuna Peedu kooli ümbritseb võrratu looduskeskkond, oleks patt see kasutamata jätta. Pole õppeainet, mida Peedu koolis õues läbi poleks viidud. Muusikaõpetust saab teha metsarajal, matemaatikat õppida kergliiklusteel, eesti keelt staadionil ja inglise keelt kooliõuel. Peedu kooli juurde on loodud õuesõppetundide läbiviimiseks lummavas metsatukas rajake, mille ääres leidub sildikesi seal kasvavate taimede nimedega ja puidust aluseid õppematerjalide kinnitamiseks. Keskkonnavahetus mõjub värskendavalt (sihilik sõnamäng!) ning mitmekesistab õppemetoodikat. On läbi viidud arvukalt uuringuid, mis kinnitavad, et loodus mõjub inimesele stressimaandavalt, vähendab ärevust ja on füsioloogiliselt lõõgastav. Peedu kooli saalis on õuesõppepuu, mille iga oks tähistab ühte klassi. Iga õuetunni eest saab oksake ühe rohelise lehe. Mida haljendavamad on selle puu oksad, seda rohkem aega on Peedu kooli õpilased veetnud teadmisi ja oskusi omandades värskes õhus. Liikumine on mõjus keskendumisravim, millel puuduvad kõrvalmõjud!

MIDA PÕNEVAT TEEVAD II KOOLIASTME ÕPILASED?

Öeldakse, et igaühel on elus vähemalt korra vaja kokku panna Ikea kapp. Kuna meie väärtustame laste ettevalmistust reaalseks eluks, pakume neile seda võimalust juba koolis. Täpsemalt öeldes on Peedu kooli tehnoloogiaõpetus kantud ülesannetest ja tegevustest, mis lähtuvad elulistest vajadusest. Lisaks Ikea kapi kokkupanekule õpivad lapsed restaureerima taburetti, ehitama pitsaahju, õmblema vanadest T-särkidest poekotte ja kampsunitest kindaid, lemmikloomadele aeda valmistama ja muud olulist, mis koolis tegemist vajab ja lastele jõukohane on. Lisaks soovime, et II kooliastmes võtaksid õpilased rohkem vastutust. Selle harjutamiseks on erinevaid võimalusi. Kõik 6. klassi õpilased annavad õpetajate päeval ise tunde, korraldavad kaks korda õppeaastas koolidiskosid avatud kohvikuga ning organiseerivad klassiöö tegevused. 6. klassi lõpetamiseks läbib iga õpilane oma tasemele vastava isikliku õpirännaku ning esitleb seda teistele. See on heaks ettevalmistuseks nii ProTERAsse astumisel kui teistesse koolidesse  suundumisel.

MIS NEED TEEMAPÄEVAD VEEL ON?

Teemapäevi tuleb Peedu koolis ette vähemalt kord kuus ning teemade valik varieerub lemmikloomadest tehnoloogia ja ninjadeni. Teemapäevadel toimub õppimine töötubades ning segagruppides, nii et ühes grupis on õpilasi kõikidest klassidest. See tugevdab omavahelisi suhteid ning arendab üksteisega arvestamise oskust, lisaks annab võimaluse eri vanuses lastele üksteiselt õppida. Teemapäevadel on Peedu koolis tihti näha ka palju põnevaid külalisi. Sel õppeaastal on meid teemapäevadel teiste hulgas külastanud nii lambad kui Baruto. Töötubades tegutsetakse individuaalselt (meisterdamine, laterna valmistamine, origami jne) või meeskondlikult (silla ehitus, probleemile lahenduse leidmine, sportlik ülesanne jne). Kuna teemapäevadel on Peedu koolis tavaks minna kõikidest kastidest välja, saavad nendest uusi teadmisi ja oskusi ka meie õpetajad. Teemapäevadel on õpilased näiteks teinud erinevates keeltes loomahääli, maalinud Michelangelo stiilis laemaale, maadelnud Barutoga, tutvunud eri maade kultuuridega, saanud teada, et teistes riikides erineb kehakeel meie omast, kokanud, läbinud takistusradu, harjutanud pulkadega herneste tõstmist ja väga palju muud huvitavat. Teemapäevad on alati õpilaste poolt väga oodatud, saladuskatte all võib öelda, et õpetajate poolt ka.

MIS KELL ALGAVAD PEEDU KOOLIS TUNNID?

Nii õpilased kui õpetajad on rõõmsad, et selleks algusajaks on Peedu koolis 9.00. Paljud uuringud on tõestanud, et koolipäeva alustamine hiljem kui 8.00 teeb õpiprotsessi tunduvalt efektiivsemaks ning soodustab õpilaste keskendumisvõimet. Mitmed uuringud viitavad, et arenenud riikides kannatavad paljud õpilased kroonilise unepuuduse all, mis mõjutab halvasti nende kognitiivseid võimeid, põhjustab ärrituvust, unisust, keskendumis- ja sooritusvõime halvenemist. Samas hilisema koolipäeva alguse puhul esineb vähem hilinemist, kuid rohkem produktiivsust. Lisaks sellele toimub Peedu koolis esmaspäeva hommikuti terve kooli ühisring, kus jagatakse möödunud nädalavahetuse tegemisi, arutatakse eelseisvaid üritusi ning tähistatakse tähtpäevi. Reede hommikul toimub I ja II kooliastmele hea sõna ring, kus õpilased ja õpetajad üksteisele möödunud nädala eest “õlale patsutavad”. Hea sõna ring on kutsutud ellu märkamaks ja sõnastamaks üksteises positiivseid omadusi ja tugevusi. Ka see on oskus, mida õppida.

KAS PEEDU KOOL ON KOGUKONNAKOOL?

Jah. Peedu kool on kogukonnakool. Võib öelda, et Peedu kool sündis usaldusest. Algselt, kui lapsi ja seeläbi ka peresid oli koolis vähem, oli kogukonnatunne päris suur. Ühiselt korraldati talguid, mõtteõhtuid, osaleti kohvikutepäevadel ja palju muud. Toimus raamatu-, filmi- ja beebiklubi. Tänaseks on kogukond kasvanud mitmekordseks. Tervitame alati hea meelega oma kogukonda uusi liikmeid ning eeldame, et ühine tegutsemine eesmärkide nimel liidab meid veelgi. Olgu nendeks eesmärkideks siis laste arendamine kooli ja kodu koostöös, kohvikutepäeval osalemine, kogukonnakoolide konverentsi korraldamine või metsaraja puhastamine. Meie kogukonda on oodatud kõik inimesed, kes tunnevad, et nad sellesse kuuluvad - olgu selleks siis Peedu elanik, meie kooli lapsevanem või tema hõimlane, endise Peedu kooli vilistlane, siinkandis suvitaja või hoopiski haridusentusiast. Margaret Mead on öelnud: “Ära kunagi kahtle selles, et väike rühm tähelepanelikke ja pühendunud kodanikke ei võiks muuta maailma - tegelikult, see on ainus, mis seda kunagi teinud on.”

KAS PEEDU KOOL SOBIB ERIVAJADUSEGA LASTELE?

Keegi on väga targasti öelnud, et kõik inimesed on erivajadusega ja tõsi ta ju on. Peame siiski tõdema, et väga raske haridusliku või käitumusliku erivajadusega lapse toetamine on meil veel lapsekingades ning samuti puudub Peedu koolis füüsiline keskkond tugeva erivajadusega lapse õppetöö korraldamiseks. Saame aru, et paljud vanemad, kes on valiku ees, eelistavad erivajadusega lapse puhul väiksemat seltskonda, kuid Peedu kooli väikeste klasside põhjus peitub hoopis meie suunitlusel kvaliteedile kvantideedi asemel ning põhimõttel “õpetaja-jõuab-iga-lapseni”. Igal lapsel on aga oma lugu ning kahtluse korral, kas laps sobiks Peedu kooli, võib alati julgelt meie poole pöörduda ja oma lapse lugu ära rääkida.  

 KAS MÄNG ON VÄIKESE INIMESE TÖÖ?

Peedu koolis küll. Mängu tähtsust on viimastel aastakümnetel lapse arengu seisukohast tugevalt alahinnatud ning alles viimastel aastatel on psühholoogid üle kogu maailma hakanud taas rõhutama mängu olulisust lapse füüsilise, sotsiaalse, kognitiivse ja emotsionaalse heaolu seisukohast. Bostoni ülikooli tunnustatud arengupsühholoog Peter Gray ütleb, et mäng on lastele loomuomane ning et lapsed mängivad igal võimalikul juhul. Mängu vähendamine laste päevakavas või hoopiski selle keelamine suurendab ärevust, tekitab depressiooni ning vähendab õpimotivatsiooni. Vaba mäng laste päevakavas aitab lastel eluks vajalikke oskusi omandada, õpetab neid oma tunnetega toime tulema, aitab füüsilist maailma paremini tajuda, maandab olukordi läbi mängides stressitaset ning arendab sotsiaalseid oskusi ning ohutunnet. Meie toetame mängu osakaalu suurendamist laste päevakavas pika õuevahetunniga, kus lapsed on vabad ise valima täiskasvanute poolt reguleerimata mänge. Huvitunnis on sageli lastel võimalik omakeskis tegutseda ning isegi struktureeritud tunnis saab õpetaja anda lastele rohkem vabadust valikuid teha. Päevalõpulas võimaldatakse lastele palju vaba mängu, mis toimub enamasti õues ja mida on lust kõrvalt vaadelda. Ka vähene kodutööde maht annab lastele võimaluse õhtuti sõpradega aega veeta ja nautida omavahelisi mänge. Kõik mängima!

MIS MAKSAB PEEDU KOOLIS ÕPPIMINE?

Peedu kool on Tartu Erakooli filiaal ning siin õppimine on tasuline. Peedu koolis kehtib aastatasu, mis on ära jaotatud 12 kuu peale, ikka selleks, et ühe kuu tasu oleks võimalikult väike. Õppetasu koosneb õppemaksust ja õppekavavälistest kuludest. Sel õppeastal on Peedu kooli õppetasu ühes kuus 158 eurot. Hea uudis vanematele on siinkohal see, et lapsele on kooli kaasa vaja väga vähe asju, kuna peaaegu kõik õppevahendid soetab õppemaksu eest kool. 1. klassi astujal on tarvis koolivormi, koolikotti ja täidetud pinalit. Kas pole tore?