Kokkuvõte
27. novembril toimus Elva Kultuurikeskuses ja TERA Peedu koolimajas Eesti esimene kogukonnakoolide konverents, kus püüti leida vastuseid küsimustele, mis on kogukonnakool, kuidas kogukonda kaasata ja milline on tulevikuharidus. Tervitussõnad ütles Elva vallavanem Toomas Järveoja, kes tõi välja, et peedukad on läbi aegade väga järjekindlalt oma kooli eest seisnud. Liina Kersna rääkis Hollandi koolide näitel headest tulemustest, mis ei röövi lastelt õpirõõmu. Tihti arvatakse, et head tulemused ja õnnelikud lapsed välistavad teineteist. Maailmas on aga häid näiteid, kus on osatud teha nii, et kool oleks lastele tore, kuid õppekvaliteet säilib samuti. Headele tulemustele aitavad kaasa aktiivne liikumine, praktilised tööd ja head suhted. Lisaks väljendas Liina Kersna arvamust, et I ja II kooliastmes sobib lastele just väike kool väikeste klassidega, mis toetab terviklikku isiksuse arengut turvalises keskkonnas. Toomas Trapido tegi ettekande kogukondlikust haridusest läbi aegade. Võib-olla igapäevaselt sellele ei mõelda, kuid enne kooli kui institutsiooni loomist õppisid inimesed just nimelt kogukonnas, nii et kogukondlik haridus ei ole tegelikult sugugi mitte uus nähtus. Toomas Trapido ettekannet täiendas Gaia kooli juht Marit Otsing-Saar kogukonna kaasamise kogemustega. Gaia koolis on heaks praktikaks ühised vestlusringid, mis on andnud positiivseid tulemusi ka probleemide lahendamisel. Liina Luure ja Urmo Uiboleht rääkisid esimese Peedu kooli loo, praeguse TERA Peedu kooli tekkeloo ning arutasid kogukonna arenguvõimaluste üle. Tõdeti, et kriise ei tasu karta, vaid neid tuleb näha väljakutsetena asutuse arengus. Paneeldiskussioonis osalesid Raatuse kooli direktor Toomas Kink, Krabi kooli pidaja Ale Sprenk, Tartu Ülikooli Haridusuuenduskeskuse esindaja Triinu Laar ning ettevõtja Aleksander Tõnnisson. Küsimusele, kas tulevikuhariduseks astuda samm edasi või tagasi, vastasid panelistid erinevalt. Näiteks tõi Toomas Kink, kes on enda väitel paadunud üldõpetuse pooldaja, välja, et üldõpetus kui selline on pärit 20. sajandi algusest. Üheskoos leiti, et Eesti hariduse pärlid on meie õpetajad, turvaline keskkond ja väga head tulemused. Toomas Kink tõi välja, et mida aeg edasi, seda vähem on Eesti koolidel mujalt maailmast asju üle võtta, edaspidi käiakse üha enam vaatamas väga häid Eesti koole. Peedu kooli inglise keele õpetaja Helen Altin-Ilves ütles, et õpetaja mainega on Eesti ühiskonnas päris hästi ja tegi üleskutse õpetajatel ka iseennast rohkem väärtustada.
Pärast esinejate kuulamist suunduti üheskoos Peedu kooli, kus õpetajad Helen ja Anneli tegid kõigile külalistele viisaka näidisvastuvõtmise, kuna külaliste vastuvõtmine kooli oli paneeldiskussioonis jutuks olnud. Kõiki soovijaid ootas kooli söögisaalis soe supp ja maitsev magustoit. Pärast lõunapausi jätkati aruteludega mõttetubades. Päeva lõpuks saadi saalis kokku ja esitleti ühiselt tekkinud ideid. Lepiti kokku mitmeid erinevaid võimalusi edaspidiseks koostööks ja kohtumisteks. Oli väga põnev ja sisukas päev.
Mõttetubadedest kokkuvõtteid saab lugeda siin.